Eesti korvpallikoondislane Artur Konontšuk käis Õhtulehe saates „Viies veerandaeg“, kus ta rääkis lähemalt vaimse poole olulisest korvpallis.

Tänavu Saksamaa kõrgliigas Oldenburgis suurepärast mängu näidanud Konontšuk meenutas alustuseks enda esiletõusu BC Kalev/Cramos ja enese väljaostmist mõne tuhande euro eest. Seejärel sõlmis ta lepingu Hispaania kõrgliigaklubi Granadaga, kuhu läks tagantjärele targana vale suhtumisega.

Kui Konontšuk lootis, et talle antakse sisseelamiseks teatud aeg, siis reaalsuses hakkas karm olelusvõitlus pihta juba esimesel päeval. Nii ei saanudki ta Hispaanias korralikult jalgu alla ja lõi aasta eest käed Oldenburgiga.

Konontšuk rääkis, kuidas ta on viimastel kuudel võtnud fookusesse enda vaimse poole. Ta tõdes, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire tõttu kipub tal fookus kiirelt kaduma ja nii proovib ta sellega teadlikult tegeleda. 24aastane korvpallur tutvustas erinevaid viise, mis teda aitavad ja rääkis lähemalt ka koostööst mindset coachiga.

„Mul on keskendumisega probleeme. Kui treener seletab mingit harjutust – loodan, et Heiko [Rannula] seda ei kuule –, siis alguses suudan 10 sekundit kuulata ja kaasa mõelda, aga siis võib mõte rändama minna. Järsku käib vile ja peab hakkama harjutusega pihta, aga ma ei teagi, millest treener täpselt rääkis,“ seletas Konontšuk ja tunnistas, et tal oli kooli ajal ka raamatute lugemisele raske keskenduda. Nii oligi 12 aasta jooksul tema ainsaks läbi loetud raamatuks „Sipsik“, aga nüüd on ta enda vigu parandanud.

Kuusmaa rääkis Õhtulehele elust Aivar Kuusmaa pojana ja korvpalli juurde jõudmisest. Selgus, et ema soovil käis ta noore poisina paralleelselt kossutrennile ka rahvatantsus. Alguses läks ta rahvatantsu pika hambaga, aga tegelikult osutus see kõik päris ägedaks ja arendavaks kogemuseks!

Juba 13aastase poisina otsustas Kuusmaa aga minna Itaaliasse mainekasse Stella Azzurra akadeemiasse iseseisva elu peale. „See polnud väga raske, sest esimene laager oli super. Muidugi ei teadnud ma lapsena, mis ees ootab ja arvasin, et laager läheb edasi,“ meenutas ta esimest kogemust laagris, kus lisaks kossule tegeleti ka parkuuriga.

Muidugi ootas teda seal ees Eesti noormängijate klassika ehk tugevalt alla keskmise tingimused. „Elamine ei olnud just kõige parem. Ma magasin akna kõrval ja seal kasvasid ämblikuvõrgud. Toit oli esimesed kolm aastat väga halb, kokk ikka ei osanud üldse süüa teha,“ meenutas Kuusmaa.

Pärast nelja ja poolt aastat Itaalias naasis Kuusmaa 2022. aasta kevadel Eestisse. Esialgu oli ta kuu aega Pärnu Sadama meeskonnas, kes ta ka enda mängijana välja kuulutas. Platsile ta seal kunagi ei pääsenudki. Miks, räägib Kuusmaa juba lähemalt.

Seejärel võtame kokku perioodi Tartus ja vaatame otsa ajale Viimsis. Kuusmaa töö käib selle nimel, et lähiaastatel uuesti välismaale pääseda. Suure trumbina on tal taskus Itaalia pass.

Lisaks räägib Kuusmaa veel Aleksander Oliver Hindist, Stefan Vaaksist, Valdo Lipsust, elust Viimsi Spas ja muusikast.

Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Itaalias kõvasti medaleid kokku ajanud Kuusmaa võttis kaasa riigi U15 meistritiitli embleemi ja rääkis sellega seonduvaid lugusid.

Äsja Eesti U18 korvpallikoondisega Läänemere karikaturniiri võitnud Martin Rausberg käis külas Õhtulehe taskuhäälingul „Viies veerandaeg“, kus rääkis lähemalt uue põlvkonna enesekindlusest ja Eesti noormeeste kossu seisust laiemalt.

Rausberg sõnas, et praegu jäi koondisest kõrvale lausa 12 noort korvpallurit, kes juba kolinud mängima piiri taha. See tähendab, et suvel saab ta teha EMi koondisesse valiku lausa 30pealisest ringist, mida on rohkem kui tavaliselt. Teiste seas arutlesime lähemalt ka 17aastase päikselapse Iason Binise teemadel ja kaardistasime väliseestlaste olukorda.

Igapäevaselt töötab Rausberg Audentese spordigümnaasiumis, kus on tema abiliseks Priit Vene. Ta leiab, et võrreldes varasemaga on Audentese suhted Eesti korvpalliklubidega paranenud ja tõi selles esile ka Eesti koondise endise pealiku Jukka Toijala tööd. Küll aga leidub endiselt ka musti lambaid, sest ta teab, et vähemalt üks klubi nende kõnele ei vasta.

„Jukka aitas meid oma teadmiste ja nõudmistega kõvasti – korvpallikodu, klubidega suhtlemine ja palju muud,“ osutas Rausberg. „Audentes oli tema jaoks südameasi ja ta oli meie protsessis sees. Ta oli kõikidel kodumängudel kohal, osales koosolekutel ja arutasime kõik aastaplaanid temaga läbi. Märk, mis siia maha jäi, oli väga suur. Ta andis ka kuttidele trenne ja see on päris kõva sõna, kui Eesti koondise peatreener sulle trenni annab.“

Kuigi seni on Rausberg keskendunud noorte kasvatamisele, siis tema ambitsioon on lüüa läbi ka meeste vahel. Nooremana sai ta juba olla Donaldas Kairyse ja Roberts Štelmahersi abilisena Kalev/Cramos ning ta meenutab seda aega hea sõnaga.

Saate lõpus võtsime taas ette traditsioonilise segmendi ehk vaatame, millise sümboolse meenega külaline stuudiosse tuli. Rausberg võttis kaasa 2006. aastast pärineva Eesti U18 korvpallikoonidse soojendussärgi, mida ta kandis EMi B-divisjoni turniiril, kus finaali jõuti. Tuleb välja, et ta sai sel turniiril korraga platsil olla ka legendaarse Adam Hanga vastu.

Jõulude eel käis Õhtulehe taskuhäälingus „Viies veerandaeg“ BC Kalev/Cramo tagamängija Stefan Vaaks, kes on end viimase poolteise aastaga mänginud üheks kõige kuumemaks Eesti talendiks. See on äratanud ka legendaarse Andres Sõbra tähelepanu, kes proovinud Vaaksi mõnuga töödelda.

„Poisid, see Kalev/Cramo on minu jaoks kirss tordil. Ma tahaks näha, kuidas Vaaks hakkab meile panema,“ juhatas Sõber eelmise nädala Betsafe'i podcastis teema sisse. Kõnekas oli ka saate pealkiri „Sõber vs Vaaks uus vastasseis“.

Seejärel lepiti saatejuhi Kalev Kruusiga kokku kihlvedu Coca-Cola peale – kui Vaaks viskab 20 või rohkem, viib Sõber pudeli Kruusile ja kui vähem, siis vastupidi.“

„Ma võin kaks tükki ka tuua, ta ei pane meile üle kümne punkti,“ lubas Sõber. „Ega mingisugune noor koolipoiss ei saa hakata … Ta on andekas mees, aga laupäeval räägime temast teistmoodi.“

Juhtus aga nii, et Vaaks viskas Keilale juba avapoolajaga 17 punkti ning lõpuks kogunes neid 25. Kalev/Cramo sai Keilast jagu lausa 74 punktiga.

Vaaks ise Sõbra lausetele enam erilist tähelepanu ei pööra. Kui legendaarne treener teda aga kevadel sarnaselt töötlema asus, lõi see noore mehe natuke rivist välja. „Ta ise kujutab mingit vastasseisu endale ette. Ma ei tea, mis selle taga on. Eks Andres Sõbrale meeldib rääkida ja ta rääkis ka ju seda, et [Thiago] Splitter pole mingi treener. Mees, kes on võitnud Euroliigas kümme mängu järjest pole mingi treener? Või, et Andrea Trinchieri peab minema Rae kossu treeneriks.“

„Ma ei tea, kui tõsiselt saab seda juttu võtta. See hakkas kuidagi kevadel pihta, kui ta tõi mind ootamatult esile. Ta hakkas rääkima, et U19 sarjas – ma ei taha pahasti öelda –, aga inimesed, keda ma tol hetkel isegi ei teadnud, võtavad mind kinni. Või, et Vaaks viskab 15 punkti ainult Tallinna Kalevile. Ma olin siis vähe noorem, natuke lollim ja võtsin seda asja väga isiklikult, aga nüüd suhtun sellesse rahulikumalt. Proovin mitte üle mõelda.“

19aastane korvpallur rääkis, et tegelikult talle platsil mängijatega sõnelemine (trashtalk) meeldib ja kõige parem kogemus pärineb mullusest hooajast, kui Prometei Ukraina koondislasest tagamängija Issuf Sanon tema ette platsil püstolitega mängima tuli.

Lisaks meenutas Vaaks Hispaanias mängimist, mis osutus pigem sõna otseses mõttes nälgimiseks. Viimsisse naasmisest, U20 koondisesse mittetulemisest, Kalev/Cramosse siirdumisest, A-koondisest, USAst ja paljust muust.

Saate lõpus selgub, millise sümboolse meene Vaaks meile stuudiosse kaasa võttis? Head jõulukuulamist!

Õhtuleht taaselustab neli aastat varjusurmas olnud taskuhäälingu „Viies veerandaeg“, mida hakkab vedama saatejuhtide duo Tiit Liblik ja Rasmus Voolaid. Esimeses episoodis käis meil külas äsja TalTech/Alexelaga liitunud korvpallur Carlos Jürgens, kes rääkis kõigest põnevast, millega ta oma lühikese, kuid põneva karjääri jooksul kokku puutunud.

Näiteks võrdles mullu Leedus Kedainiai (loe: [Kedaini], sest [Kedainiai] on liiga keeruline!) Nevežises mänginud Jürgens sealset trennide taset Oral Robertsi ülikooliga.

„Ma olen profimeeskondades veel üsna vähe olnud, võib-olla mõni meeskond paneb kõvasti, aga Leedus olid trennid üsna kerged. Ameerikas sind ikka tapeti ära. Sa vajasidki pärast lihtsalt aega, et lugeda tähti,“ rääkis ta.

„USAs tegime enne hooaega sellist asja nagu camp five. See oli viiepäevane laager ja esimene trenn oli alati kell 5 hommikul. Igal treeneril oli üks päev, kus nad mõtlesid hommikul kella viieks välja kõige hullema drilli, mis nad suutsid. Õhtul on ka raske meeskonnatrenn. Nende viie päevaga pigistatakse sind nii tühjaks kui võimalik, et vaadata, kelles on sisu. Selliste asjade põhjal järjest teha.“

Ta jätkas: „Mingil aastal käisid mind meil ka navy sealid (USA eriüksuslased – R. V.) kohal, kes viisid läbi asja nimega „Project X“. See kasvatab sind inimesena. Euroopas oleme me professionaalsed korvpallurid, aga seal olime rohkem noored õppursportlased. Korvpall oli meie jaoks tähtis, aga nemad kasvatasid meid eeskätt ka inimesteks.“

Lisaks rääkis Jürgens edukast hooajast, kui nad Covidi aastal jõudsid March Madnessil 16 parema kooli sekka. Selgub, et siis kiibistati mängijad trennide ajaks ära ja kontrolliti, et mehed platsil üksteisele liiga lähedal poleks.

Samas tuli jutuks ka Nevežises korraldatud taarakorjamise võistlus, mille meie mees pani kinni ja kasseeris endale seeläbi sisse tasuta õhtusööke.

Muidugi rääkis Jürgens ka Eesti koondisest, Aivo Erkmaa trennidest ja Audentesest. Selgus, et Jürgens pole tänase päevani võitnud Eesti meistriliigas mitte ühtegi mängu, aga kaotuseid on tulnud juba 30. Vaatamata sellele pääses ta 2017. aastal noore poisina Eesti liiga tähtede mängule

Igas episoodis palume külalistel endaga kaasa võtta väikse sümboolse eseme, mis nende karjääris olnud olulisel kohal. Kuna Jürgensil oli noorena palju sõrmetraumasid, siis tõi tema stuudiosse näpulahase.